Asendustäitmine ja sunniraha

Sunniraha rakendamine on võimalik ligi 130 seaduse alusel. Selle kohaldamine eeldab asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) kohaselt eelnevat ettekirjutust, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. Samuti peab sunnirahale eelnema hoiatus.

Hoiatust ei maksa jätta tähelepanuta

Kirjeldatud mitmeastmeline menetlus ei sobi vahetu ohu situatsioonides. Paljudel juhtudel nõuab konkreetne situatsioon korrakaitseorgani kohest tegelikku sekkumist, et kõrvaldada ohuolukord.

Ettekirjutus on haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. Selle täitmist nõutakse juhul, kui adressaadi tegevuses esineb näiteks maksukorralduse seaduse, tuleohutuse seaduse või andmekaitseseaduse alusel rikkumine, mida on võimalik kõrvaldada.

Haldusorganil tuleb sunnivahendit rakendada, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Sunniraha kohaldamist võivad rakendada asutused, kellel on haldusakti väljaandmise õigus, kuivõrd täitekorralduse võib välja anda vaid haldusorgan.

Sunnivahendi rakendamisele eelnevalt tuleb haldusorganil teha adressaadile kirjalik hoiatus, milles sisaldub viide ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse; kuupäev, milleni on aega ettekirjutus täita; sunnivahend, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral; hoiatuse teinud haldusorgani nimetus; koostamise kuupäev.

Ettekirjutuse tähtaegsel täitmata jätmisel on haldusorganil lubatud rakendada sunnivahendit, väljaarvatud ATSS-is toodud erandite puhul (näiteks kui ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks).

Kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan isikule kirjaliku täitekorralduse, mis peab sisaldama muu hulgas kinnitust, et hoiatuses märgitud sunnivahendit hakatakse rakendama, ning rakendatava sunnivahendi.

Seadus paneb paika summa

Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. Sunniraha ülemmäära sätestab konkreetne seadus, näiteks:

• tuleohutuse seaduse kohaselt on päästeameti, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti, transpordiameti, kaitseministeeriumi ja keskkonnaameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär 3200 eurot;
• maksukorralduse seaduse kohaselt on maksu- ja tolliametil (MTA) töötamise registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest võimalik määrata sunniraha kokku summas 3 300 eurot;
• maksukorralduse seaduse kohaselt on MTA-ll deklaratsiooni ja selle paranduste esitamata jätmise eest võimalik määrata sunniraha kokku summas  3 300 eurot;
• maksukorralduse seaduse kohaselt on maksu- ja tolliametil teabe, asjade ja dokumentide esitamata jätmise eest võimalik määrata sunniraha kokku summas 2 640 eurot;
• keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on keskkonnaameti ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär ülemmääras 32 000 eurot;
• andmekaitse seaduse kohaselt on andmekaitse inspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmise korral on sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär 20 000 000 eurot.

Sunnivahendit ei rakendata mitte järgneva karistusena selle eest, et hoiatuses ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ettekirjutust ei täidetud, vaid ennetava eesmärgiga sundida adressaati ettekirjutust viivitamata täitma, et puuduks vajadus adressaadi suhtes uuesti sama või mõnda muud sunnivahendit rakendada (Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2009 otsus nr 3-08-118, p 10.).

Vahetu oht ei lase viivitada

Kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt. Seda nimetatakse asendustäitmiseks.

Kolmas isik võib täita adressaadi kohustuse ka eelneva teabe andmiseta. Asendustäitmist on lubatud rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, kui vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tuleb kõrvaldada viivitamata. Asendustäitmise kulud (haldusorgani kulud, kolmandatele isikutele makstav tasu ning hüvitis isikule, kellele on õiguspäraselt tekitatud kahju asendustäitmist rakendades) tuleb tasuda esialgsel adressaadil.

Lõpetuseks

Sunniraha rakendamise eesmärk on sundida adressaati täitmaks seaduse alusel pandud kohustust ning juhul, kui ilmneb vahetu oht, on haldusorganil õigus adressaadi eest kohustus täita. See annab haldusorganile kaalutlusotsuse, millisel juhul on tegemist vahetu ohu olukorraga ning millisel juhul piisab sunniraha määramisest.

Loe veel: https://www.rup.ee/meistri-eri/asendustaitmine-ja-sunniraha